Ma olen Access Consciousnessi suhtes küsimises iga päev

/Intro/
“Ma esitan Access Consciousnessi kohta küsimusi iga päev”
Access Consciousnessi moto on “Väestades inimesi teadma, et nad teavad”. Eesmärk on inimesed saada küsimusi esitama kõige kohta… isegi Accessi. See mis on sinu jaoks tõene paneb sind alati ennast kergemini tundma ja ainult sina saad teada, mis on sinu jaoks tõene. Siin on hiljutine külalispostitus ajakirjanikult, koomikult ja autorilt Hagit Ginzburgilt.”


Ma olen Access Consciousnessi suhtes küsimises iga päev
Külalispostitus Hagit Ginzburgilt
Iisraeli ajakirjanik, koomik ja toimetaja
Ma olen Access Consciousnessi suhtes küsimises iga päev. Iga päev kui ma kasutan mõnda nende tööriista ütleb vaikne hääl endiselt mu peas “See on liiga kerge, et olla päris”. Igakord kui visatakse õhku sõna “sekt” – mõnikord siis kui mõni mu koomikust sõber teeb minu üle nalja “ta on nüüd sektis”, mõnikord kui tuleb välja artikkel, mis väidab nii kindlalt, et Access on sekt – küsin ma selle kohta küsimusi. Kas siin mängitakse minuga? Kas minu meeltega mängitakse? Kas ma olen üks nendest kergemeelsetest, kellele on lihtne midagi pähe määrida? Kas need inimesed on hullud? Kas mina olen hull?
Aga siis juhtus kaks asja: esiteks, ma mõistsin, et küsimuste küsimine on tööriist, mille ma olen saanud Access Consciousnessilt. Ja teiseks, see rumal kummaline sitt tegelikult töötab.
Ma mäletan seda esimest asja, mis pani mind sellega tegelema – see oli minu krooniline randmevalu, mida ma olin aastaid kannatanud. See läks ära päeval, miI dr. Dain Heer, Access Consciousnessi kooslooja, andis mulle selle väikese tööriista, mis on “kellele see kuulub?”. Tõestus – valu pole enam. Jah, see oli nii kerge ja ma mõistsin, et siin on veel midagi, mida mul on vaja avastada.
Minu jaoks on nii palju juhtunud nende 7 lühikese kuu jooksul, kui ma alustasin Access Consciousnessi avastamist. Ma olen vähem masendunud ja ja vähem mures. Ma ei kõnni enam maailmas ringi mõeldes, et mu elu on tühi ja mõttetu (ja ma tean nüüd, et see pole kunagi olnud tühi ja mõttetu). Ma olen õppinud tegema enda jaoks teistsuguseid valikuid. Ma olen õppinud olema rohkem mina – see on midagi, mis ei tule kergelt inimesele, kes on kogu oma elu püüdnud olla keegi teine. Ma tunnen ennast väärilisena.
Ma olen lasknud lahti inimestest, kes olid harjunud mulle haiget tegema või mind ära kasutama. Ma lõpetasin tundmatu kartmise. Mul on olnud nii palju rõõmu ja kerguse hetki, rohkem kui minu unistustes. Mu elu tundub nüüd nagu lõputu võimaluste bassein, selle musta väänutatud udu asemel, mis see varasemalt oli. Mu seksuaalelu on parem, ma tunnen ennast oma kehas paremini. Persse, mulle tegelikult meeldib ja ma naudin nüüd oma keha, pärast 34 aastat söömishäireid ja kehva nägemust oma kehast. Ma tulin sõna otses mõttes valguse kätte.
Ma olen kohanud inimesi, kes ei anna ei mulle ega endale hinnanguid, kes valivad lasta lahti igapäevasest draamast. Ma olen leidnud mõned imelised sõbrad.
Ma olen näinud kuidas naine sai üle anoreksiast, lihtsalt lugedes “Kuidas saada endaks ja muuta maailma?” raamatut. Ma olen näinud kuidas mu sõbrad on muutunud õnnelikumaks ja helgemaks ilma ühtegi dollarit maksmata ja ilma ühegi Access Consciousnessi klassita – lihtsalt vaadates tasuta videosid ja lugedes artikleid ning rääkides minuga. Ma olen näinud muutuseid, mida ma ei pidanud kunagi võimalikuks. Ma näen seda igapäev.
Ja ennekõike – ma olen saanud teadlikuks. Jah, ma olen võimeline istuma inimeste ees ja olema see energia, mis lubab neil öelda mulle, mida nad läbi elavad. Jah, ma tean, mis toimub nendega ilma, et nad ütleksid seda. Jah, ma tean mida neile öelda, mis loob helgust nende maailma. Jah, ma olen nüüd see isik – see hull, vaimne, energeetiline isik, kes räägib veidrast sitast. Jah, ma ei hooli sellest, mida sa minust mõtled. Ma lihtsalt ei hooli. Ma olen hõivatud selle maailma paremaks tegemisega.
Kas ajakirjanikud kirjutavad lugusid, et Access Consciousness on sekt tehes selliseid asju? Ei. Nende eesmärgiks on pealkirjad ja “hoiatus uue sekti eest” on paganama hea pealkiri. Kuidas ma tean? Sest ka mina olen ajakirjanik. Ja ma olen olnud see viimased 21 aastat.
Ma tean kuidas neid artikleid kirjutatakse – selleks on vaja ühte vihast inimest, kes võtaks ühendust ajakirja või reporteriga. Kõik. Neil pole tegelikult aega uurida või otsida inimesi, kes on proovinud seda “sekti” ja kellel võib olla teistsugune vaatepunkt asjadele. Selle asemel on nad selle suhtes küünilised, nagu – nad eeldavad – ajakirjanik peaks olema, ja nad on ka natuke õelad. Miks? Sest nad saavad.
Ja siis, neil on nende pealikiri ja inimesed reageerivad ja kirjutavad õelaid komentaare ja nende ego suureneb, see soe tunne kõhus, arvates, et nad aitasid purustada pahasid. Aga see pole terve pilt. Mitte kunagi pole. See on lihtsalt kõige kergem pilt – see mida neil on kerge luua. Nad isegi ei kaalu variant, et “pahad” vahest polegi nii pahad.
Kui ma kirjutaksin täna artikli Access Consciousnessist, oleksin ma neist kõigist tõenäoliselt kõige objektiivsem ajakirjanik- sest ma olen seda avastanud ja küsimusi küsinud 7 kuud. Ma näen tervikut.
Ja tead mida – minu artikkel oleks avarusest ja muutusest, mida see inimestele pakub. Jah, inimestele, need kes tulevad Access Consciousnessi on sageli eksinud või haavatavad- aga see väestab neid olema midagi teistsugust. Ja ma saan sellest kirjutada, sest ma olen seda näinud ning mul pole kõrva sosistamas mõnda hinnangulist hõimlast.
Kui need reporterid oleksid kunagi tõeliselt uurinud Access Consciousnessi, oleksid nad nii pettunud, et see ei püüa meeli kontrollida, see ei sunni kedagi klasside eest maksma – inimesed saavad enamus tööriistu internetist tasuta või ainult mõne dollari eest. Mitte keegi ei ütle sulle, et see siin on sinu guru, nüüd sa pead temaga abielluma ja talle 13 last sünnitama. Oo ja keegi ei viita endale kui “gurule”, tegelikult seda sõna ei kasutata kunagi. Milline pettumus!
Nii, et jah, inimesed võivad arvata, et see on kummaline, aga tead mida? Pagan, see töötab! Nii, et kes sellest hoolib?

Hagit Ginzburg on Iisraeli ajakirjanik, koomik ja toimetaja. Ta on kirjutanud erinevatele Iisraeli väljaannetele üle 20 aasta, ta alustas 14 aastaselt (1994) PrlGinzburg on praegu peatoimetaja asetäitja ajakirjas “Menta”, mis on Iisraeli juhtiv ilu ja tervise ajakiri.

 

 

Orginaalpostitust saad lugeda SIIT