Chutisa Bowman
Minult, kui Accessi vahendajalt on sageli küsitud, „Kas Access Consciousness™ on sekt*?“
See ajendas mind uurima, mis asi on tegelikult kultus ja miks on inimestel seoses kultustega pidev hirm ja suur rahutus.
Millal iganes räägib keegi kultusest küsiksin ma ühe lihtsa küsimuse: „Mida sa pead silmas väljendiga „kultus“? Ma olen leidnud, et see, mida enamus inimesi peavad „kultuseks“, on suletud püha grupp, keda juhib karismaatiline liider koos pühendunud järgijatega, kelle uskumusi või praktikaid peetakse ebanormaalseteks või veidrateks. Mõndade inimeste jaoks toob sõna „kultus“ esile pildi kummaliselt riietatud raseeritud peadega tantsivatest ja skandeerivatest inimestest, tiheda liiklusega tänavanurgal või väike grupp ekstremiste, kes peituvad kaugesse talumajja. See võib tuua esile pilte inimgruppidest, kes isoleerivad ennast sõpradest, perekonnast ja isegi ühiskonnast või religioossed grupid, keda seovad ohtlikud, kriminaalsed, ebaeetilised ja riukalikud praktikad.
Mõistet „kultus“ kasutatakse sageli vabas tähenduses paljude poolt, kes ei pruugi olla täielikult teadlikud selle tähendusest ja varjunditest. Enamus inimesi usub, et kultus on midagi negatiivset, mis juhib kõrvale üldisest avalikust arvamusest, sellest mis on „norm“ või mida peetakse „sotsiaalselt heaks“. Negatiivne kultuse kontseptsioon vihjab vaimsele grupile, millel on kummalised, imelikud või veidrad uskumused, tohutult kontrollivad ja seotud kriminaalsete praktikatega. Paljud olemasolevad mõtted, mis ümbritsevad kultust on kujundatud meedia poolt.
Mis on tegelikult kultus?
Enda algses tähenduses pole sõna „kultus“ alandav. Sõna kultus tuleb prantsuse keelsest sõnast culte ja selle juured on ladina keelses sõnas cultus, mis tähendab „hoolima“ ja „jumaldama“. Mõte pärineb ladina keelsest kultusest – tegusõna „colere“ tähendab „kultiveerima“. Sõna kasutati tähendusega „jumaldama või viitega jumalikkusele“. World Book entsüklopeedia seletab, „traditsiooniliselt kasutatakse terminit kultus igasugusele jumaldamise vormile või rituaalsele järgimisele“. Selle kriteeriumi järgi on kõik spirituaalsed ja religioossed organisatsioonid klassifitseertud, kui kultused. Akadeemilisetest kirjutistest leiame me sageli tekste, kus varakristlik kirik on nimetatud kultuseks samamoodi ka Neitsi Maarja kultus. Vastupidiselt tänapäevasele „kultus“ sõna üldisele kasutusele. Ükski algsetest definitsioonidest ei vasta sellele, mida inimesed mõtlevad, kui nad süüdistavad, et grupp on kultus. Alates 20 saj. keskpaigast on avalikkus muutnud kultuse tähenduse… kultus on saanud palju alandavama, negatiivsema ja hinnangulisema tähenduse. Tänapäeval kasutavad paljud inimesed seda mõistet, et viidata ükskõik millisele liikumisele või grupile, mida nad peavad ebastandartseks või peetakse ohtlikuks. Tavaliselt sisaldab see seda, mida õiguskaitse peab ohtlikuks või destruktiivseks kultuseks (nagu mõrvade, väärkohtlemise või enesetappude soodustamine)
Enne kui hakkan uurima küsimust, „ Kas Access Consciousness™ on kultus?“ anname sõna mitte ainult World Book entsüklopeedia definitsioonile, vaid ka kultuste ja tohutu suurte liikumiste juhtivatele kommentaatoritele. Üks selline arvamusliider on Eric Hoffer, populaarse raamatu „The True Believer“ autor, kes hoolitseb, et „kultus“ (masside liikumine) tõmbaks ligi ja hoiaks järgijaid, mitte doktriinide ja lubadustega, vaid läbi varjupaiga, mida ta pakub individuaalse eksistensiga seotud ängistuste, ahtruse, mõttetuse eest.“ Igatahes teadvustab ka tema, et mõned liikumised on head samal ajal kui teised pole. Ta vaatab ainult karaktereid ja taktikat mitte liikumise moraalsust. Raamat uurib pettunute ja rahulolematute psühholoogiat, need kes võiksid ennast innukalt ohverdada kõige eest, mis annaks nende mõtetule elule mingigi tähenduse. Pettunud otsivad võimalust kaotada ennast liikumisse, võttes omaks neid fanaatilisi suhtumisi, mis Hofferi meelest on põhimõtteliselt isiklik lend, Hoffer rõhutab, et „Pettunute massi liikumisele (kultusele) pakutakse asendusi, kas tervikule endale või osadele, mis muudavad elu talutavaks ja mida nad ei suuda tekitada enda vahenditest.“
Pärast raamatu „The True Believer“ uurimist, sain ma rohkem selgust ja teadlikkust, mis eristab Access Consciousnessi™ lõplikult sellest, mida üldsus, meedia ja õigusorganid määratlevad hetkel kui kultust. Kasutades Hofferi raamatus kasutatud definitsiooni on Access Consciousness™ „praktiline organisatsioon“. Eric Hoffer kirjeldab ka praktilise organisatsiooni ja kultuse erinevust, mis on kõige paremini kokkuvõetud tema enda sõnadega: „On põhimõtteline erinevus massi liikumise üleskutse ja praktilise organisatsiooni üleskutse vahel. Praktiline organisatsioon pakub võimalusi enesetäiendamiseks… teisest küljest massi liikumine (kultus) tõmbab ligi ja hoiab järgijaid, mitte sellepärast, et ta suudab rahuldada nende iha enesetäiendusele, vaid sellepärast, et ta saab rahuldada eneseohverdamise kirge. Hofferi ülevaates massi liikumistest (kultustest) oli ka seisukoht, et see on väljapääs inimestele, kelle individuaalne tähendus oli maailma silmis väike ja – veelgi olulisem – ka nende endi silmis.
Hofferi seisukohast lähtudes on Access Consciousness™ tõepoolest praktiline organisatsioon, kuna see räägib teadlikkuse toetamisest, teadmistest ja enda täiendamisest. Access Consciousnessi™ eesmärk on väestada isikuid pidevalt teadma, et nad teavad ja teadma, et nad saavad valida, kas astuda sellesse suursugususse, mis nad tegelikult on. Access Consciousness™ ei paku aseainet sellele, mida Hoffer kirjeldab kui „terviklikku mina“, sest see väestab sind avastama sinu enda vahendeid, teadlikkust ja sisemist teadmist.
Eric Hoffer tõstis esile, et organisatsioon on kultus siis, kui selle tugevus seisneb järgijate kalduvuses ühistegevusele ja eneseohverdusele, parimal viisil kokkuvõetud tema enda sõnadega: “Peamine massiliikumise (kultuse) mõte on soodustada, parendada ja jäädvustada oskust ühistegevuseks ja eneseohverduseks … ükskõik milline organiseeritud grupp, kes püüab luua ja säilitada kompaktset ühendust ja pidevat valmisolekut eneseohverduseks manifesteerib tavaliselt massiliikumise (kultuse) eripärasid. Vastupidiselt sellele, Accessi jõud ja kasv ei sõltu selle võimekusest luua ja rahuldada eneseohverdamise kirge. Selle asemel julgustab see inimesi valima oma prioriteediks enesearengut. Tegelikult see inspireerib inimesi olema võimeline ja lubama endil olla esimesed ja tähtsaimad nende elus ning lõpetada kellegi teise vajaduste, tahtmiste ja ihade valimine oma loomise allikaks. See, mida Access Consciousness™ teeb, ta varustab inimesi töövahendite ja sisevaatlusega, et väestada inimesi teadlikkusega asjaolust, et nad tajuvad, tunnevad, on ja võtavad kõike piiritult vastu. Access Consciousness™ väestab inimesi teadma, et neil on alati valik. See on teadlikkusest, valikust ja võimalustest, mitte välistamisest. Hofferi järgi kultused seda ei tee, sest sellisel juhul nad hävitaksid endid, kui nad lubaksid indiviididel omada isiklikku huvi, valikut ja teadlikkust.
Hoffer määratleb oma raamatus, et „massiliikumine kaotab palju, kui ta laseb vabamaks oma kollektiivset kompaktsust ja hakkab soosima enesearengut kui õigustatud tegutsemise motiivi…
Seesama kehtib ka religioossete ja revolutsiooniliste seoste kohta, kas nad kujunevad või ei kujune massiliikumiseks, vähem sõltub doktriinist, mida nad jutlustavad ja programmist, mida nad projekteerivad, kui nende seotuse tasemest, ühtsusest ja valmisolekust eneseohverduseks.“ Sellest vaatenurgast Access Consciousnessil™ ei õnnestu saavutada kultuse taset, sest ta ei vaja, et inimesed ohverdaksid ennast või oleksid valmis oma mina lahustama, kaotades enda individuaalsuse eristatavuse kollektiivses tervikus. Hoffer toob välja, selleks, et saada kultuse terviklikuks osaks, peavad nad palju järgima. Kultus vajab, et nad loobuksid oma privaatsusest, isiklikest hinnangutest ja sageli ka isiklikust varast. Neist peavad saama järgijad (tõsiusklikud) ja nad peavad elama oma elu kultuse liidri vaatenurkade järgi. Vastupidiselt, Accessi asutaja pole huvitatud järgijatest. Ta on huvitatud väestamisest ja ütleb, et järgijad ei tee sinust juhti. On erinevus kellegi vahel, kes võtab vastutuse ja kellegi, kes on juht. Kultused võtavad su elu juhtimise enda kätte. Tõeline juht on see, kes teab kuhu ta läheb ja kutsub sind kaasa, kui sa seda valid. Ja kui sa ei vali, on see sinu valik.
Lisaks ei saa Access Consciousnessi™ edukalt propageerida kui kultust, sest see julgustab inimesi tajuma, teadma ja teadvustama, et „ mitte miski ega keegi ei ole väärtuslikumad kui sinu teadlikkus ja sinu valik ning kõige tähtsam on loobuda oma vaatepunktist kellegi teise pärast. “Access Consciousness™ ei vaja, et sa võtaksid vaatepunkti millegi suhtes, ta ei vaja, et sa usuksid midagi, sa ei pea isegi uskuma, et Access Consciousnessi™ vahendid töötavad selleks, et neid edukalt õppida ja praktiseerida. See soodustab, et sa saaksid aru, mis on sinu vaatenurk, sest sina oled see kes teab oma elu kohta kõike ja mis on sinu jaoks sinu elus õige. Access soovitab sul loobuda vaatenurkadest, mida sa näed, kui piirangut. Access Consciousnessil™ ei ole vastuseid, on ainult küsimused. Access Consciousness ™ julgustab sind küsima: Mis siis kui see vaatepunkt, mida sa omad, ei pea olema piirang? Mis siis kui see vaatepunkt, mis sul on, on võimalus?
Niisiis… Kas Access Consciousness™ on kultus või on see väestamise allikas?
*Artikkel räägib inglise keelsest sõnast ’cult’ (kultus) mille tähendus tuleb prantsuse keelest ja mille kaasaegne kasutus vastab eesti keelsele sõnale ’sekt’.
Sekt ehk usulahk (ladina sõnast secta) on usuline rühmitus, mis vastandab end kõigile teistele (nn “maailmale”) ja allub rangele ainujuhtimisele (juhikultus). Sekt võib üheaegselt tähistada lihtsustatud usulist, filosoofilist või poliitilist ideoloogiat, kui ka seda ideoloogiat järgivat inimeste ühendust. Eesti keeles kasutatakse sõna peamiselt rangelt juhitud inimeste rühma kohta.